Ericsson maksis EASile tagasi miljoneid toetust

Ericsson rikkus riigiabi reegleid sellega, et oli juba enne EASilt toetuse taotlemist andnud sisse selle eest soetada plaanitavate seadmete tellimuse nende välja ostmiseks toetuse laekudes.

Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi aga ei tohiks riik, ehk antud juhul EAS, toetada projekte, millega on alustatud juba enne abitaotluse esitamist ning mis oleks seega ilmselt ellu viidud ka ilma riigipoolse abita.

Kuna Ericsson oli juba tellimuse sisse andnud ja EAS lubanud seadmete ostu toetada, seadis Ericsson oma ennatliku raha paigutamisega kahtluse alla ka EASi enda kinni pidamise Euroopa Liidu reeglitest.

Tagasinõue klaariti kiiresti 

Ericssoni Eesti juhatuse esimehe Seth Lackmani sõnul on Ericsson EASile kogu nõutud summa juba ära tasunud ning ettevõtte reedene teade ulatuslikust koondamisest Tallinnas pole sellega kuidagi seotud.

„Neid asju ei saa kuidagi seostada. See summa, mida küsiti, maksti tagasi. Selle looga on nüüd kõik,“ sõnas Lackman.

EASilt taotles Ericsson kahe projekti jaoks kokku 4,2 miljoni euro suurust toetust 2010. aasta märtsis ning selle toetuse EAS firmale ka määras. EASi kommunikatsioonijuhi Karina Loi sõnul maksis Ericsson kogu nõutud summa ühes jaos eelmise aasta lõpus tagasi ning EASi jaoks on juhtum lõpetatud.  

Lackman kinnitas, et EASi toetuse tagasi küsimine ei ole kuidagi vähendanud Ericssoni huve edaspidi Eestisse investeerida. Samuti ütles ta, et Ericssonil pole mingeid etteheiteid Eesti töötajatele ega nende tehtud töö kvaliteedile.

„Me panustame nüüd hoopis veel rohkem insenertehnilisele tööle,“ ütles ta.

Ametiühing süüdistab Ericssoni salgamises

Ericssoni töötajaid esindava metallitöötajate ametiühingute föderatsiooni kõneisik Risto Raudkivi ütles, et Ericssoni töötajate väiteil on praegune koondamine alles koondamiste esimene laine ning tegelikult plaanib Ericsson koondada koguni 700 inimest.

„Meie info pärineb töötajatelt. Tekib küsimus, miks töötajad on ettevõtte poolt nii vähe või valesti informeeritud. Töötajateni on jõudnud täpselt selline info, et see on koondamiste esimene laine, millele tuleb hiljem lisa. Ka sellest esimesest lainest said nemad teada alles ajakirjanduse kaudu,“ rääkis Raudkivi.

„On tekkinud ka arvamus, et 700 inimese koondamise info levimine on Ericssoni juhtide strateegia töötajate hirmutamiseks, et nad endast ikka 110% annaksid. Kui kolmest kaks läheb ära, tuleb ikka kõvasti pingutada, et töö säilitada,“ lisas ta.

Pärast Ericsson ametiühingu seisukohtade meedias ilmumist korraldati Raudkivi sõnul Ericssonis ka koosolek, kus öeldi töötajatele, et see on viimane koondamine, praegu ettevõte rohkem koondada ei planeeri. Ericssoni töötajad seda aga uskuda ei taha ja suhtuvad ettevõtte öeldusse skeptiliselt.

Ericsson eitab lisakoondamisi

 Lackman selgitas, et Ericson koondab oma globaalse kuluefektiivsuse programmi tõttu ning see puudutab ka Eestit.

„See tähendab, et Ericsson koondab enda töötajatest 70 ja renditöötajatest 140. See info lisakoondamistest on absoluutselt vale. Ma ei oska öelda, kust see tulnud on, seda tuleb küsida ametiühingu enda käest,“ lausus ta.

Pärast ametiühingu liikmete avalike kahtluste ilmumist ajakirjanduses kinnitas Ericsson ka avalikult, et need kahtlused on väärad.

Lackman ei osanud öelda, kui lihtne või raske võiks olla Ericssonist koondatutel Eesti turul omale uut tööd leida. „Ma ei oska seda hinnata, see sõltub palju ka inimeste kvalifikatsioonist, aga viimase statistika järgi on töötute määr Eestis languses.“

Veel pole Ericssonil täielikult valmis programm, mis peaks aitama koondatutel omale uut tööd leida. Esimesed töölepingud koondatutega lõpetatakse Ericssonis juuli jooksul, täpsustas Lackman.